browser warning text

Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas

Manfred Mimi ooper.

Valminud Eesti riigi toel ning Rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi SAALi koostööna.
Maailmaesietendus 19. jaanuaril 2018 Rahvusooperis Estonia.

Eesti keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega (subtiitrid Estonia teatrisaalis).
Kestus 2 h 40 min, üks vaheaeg

Esinevad Rahvusooper Estonia solistid, orkester ja koor.
Dirigent – Kaspar Mänd
Manfred MIMi pärandi kallal on vaeva näinud ning ooperi ja muusika lavaküpseks saamise eest hoolitsenud Tatjana Kozlova-Johannes, Andrus Laansalu, Andrus Aaslaid, Karl Saks, Raul Keller, Taavet Jansen, Maike Lond Malmborg, Oksana Tralla, Mart Koldits, Henri Hütt, Kalle Tikas, Andres Tenusaar ja Evi Pärn.

2014. aasta märtsis otsustasid Eesti teatrid, et Eesti Vabariigi sünnipäevaks kingitakse suurejooneline lavastusprojekt, kus tuuakse publiku ette vabariigi sajandi lugu, mille raames 24 teatri osavõtul sünnib aasta jooksul – sügisest 2017 kuni kevadeni 2018 – 12 lavastust. Teatrid loosisid partnerid ja jagasid omavahel kümnendid. Rahvusooperile Estonia ning Kanuti Gildi SAALile valis fortuuna ülesandeks kajastada ühiselt kuuekümnendaid aastaid.

Õnneliku juhusena oli osapoolte valduses Eesti ooperimaastikul seni avastamata teose libreto ning fragmendid muusikast, mille on kuuekümnendate paiku kirjutanud novaatorlik leiutaja ja teadlane Manfred Mim.

Ooper räägib ühest rahvast ja ühest maast, kelle ajalugu on mõjutanud suur kosmiline looduskatastroof, tänu millele on nad saanud tahtmatult alusepanijaks Euroopa kultuurile varasest rauaajast alates. Juba pea kaks aastat kestnud visa töö tulemusena on rohkem kui kümnest inimesest koosnev mees- ja naiskond läbi töötatud enamiku helilooja Manfred Mimi märkmeid, restaureerinud ja dešifreerinud partituuri, mille noodikirja mitte valdav autor oli talletanud muusikutele ennenägematul kujul. Tegemist on monumentaalse ülesandega, kuna ooperi kirjutamise ajal ei olnud moodne muusika ega lavatehnilised võimalused arenenud tasemeni, mida Manfred oma loomingus lootis kasutada. Võib arvata, et ooperimaastikul leiab nii mõnigi selline element esmakordselt kasutamist. Nii on näiteks õnnestunud Manfred Mimi märkmete alusel valmistada seade, millega taasesitada pae aluskihtidesse salvestunud meteoriidi kukkumise heli, avades sellega täiesti uue suuna kohaliku keele ning narratiivide uurimisel.

Kindlalt võib aga öelda, et uuringud, mida Manfred Mim oma ooperi loomisel läbi viis, tõestavad üheselt Euroopa kultuuriruumi alguse saamist Kaali meteoriidi kukkumisest Saaremaale.

Näita kaardil Sulge kaart