browser warning text

LOSSIMUUSIKA: Klaveriduo Farištamo Eller & Merike Poom

RAHVUSVAHELINE KONTSERDISARI LOSSIMUUSIKA

KONTSERDID KADRIORU LOSSIS PÜHAPÄEVITI KELL 17

P 23.04.2017 kell 17 Kadrioru loss

Klaveriduo Farištamo Eller & Merike Poom

Kava:

Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791)
Sonaat C-duur klaverile neljal käel KV 521 (1787)
Allegro
Andante
Allegretto

Robert Schumann (1810-1856)
Pildid idast klaverile neljal käel op. 66 (1848)
Lebhaft
Nicht schnell und sehr gesangvoll spielen
Im Volkston
Nicht schnell
Lebhaft
Reuig andächtig

Alessandro Milia (1982)
Transtsendentsed kõlad (2012)

Felix Mendelssohn (1809-1847)
Andante ja variatsioonid klaverile neljal käel op. 83a (1844)

Wolfgang Amadeus Mozart suutis enda lühikese elu jooksul kirjutada võrratut muusikat väga erinevates žanrites. Tänu temale kogus tollel ajal küllaltki uus žanr - teosed klaverile neljal käel – laiemat populaarsust. Huvi tekkis Mozartil klaveriduo vastu varajasest noorusest, kui ta musitseeris klaveril koos enda õega. Sonaat C-duur K 521 kuulub küpse loomingu hulka, komponeeritud ajaliselt lähestikku Väikse Öömuusika ja Don Giovanniga. Ilmselt oli see teos algselt mõeldud kahele klaverile, kuid hiljem muudetud. Loomult on see virtuoosne, kontsertlik ja laiaulatuslik. Siin avaldub Mozarti mängulisus, elurõõm. Kuna möödunud 2016 aasta oli Mozarti juubeliaasta, soovis duo teha endapoolse kummarduse geniaalsele heliloojale.

Alessandro Milia on Itaalia noorema põlvkonna helilooja. Farištamo tutvus temaga selle aasta veebruaris Grazis kaasaegse muusika festival-akadeemias. Transtsendentsed kõlad võeti kavasse loo kauni, ebamaise kõla tõttu. Teos on piire ületav lähtudes klassikalisest klaverimängust ja mõtlemisest. Helilooja võtab aluseks a-noodi ja selle ülemhelirea, kasutades kõiki klaveri võimalusi, sealhulgas laiendatud klaveritehnikaid ehk mängu klaveri keeltel. Püütakse minna „heli sisse“ ja avastada uusi dimensioone. Helilooja ise ütleb, et teos kujutab endast mõtisklust spirituaalse ja materiaalse maailma suhete üle. Klaveri keeltel mängiv pianist esindab vaimsust, energiat, vabadust, nähtamatust ning keha ja üldse mateeria puudumist. Klaveri klahvidel musitseeriv pianist esindab aga just mateeriat, raskust ning muid maailma füüsilisi aspekte ja inimkeha piiratust võrreldes vaimuga.

Robert Schumanni Pildid idast on inspireeritud saksa poeedi Friedrich Rückerti teosest Makamen ehk Hariri jutud, mis põhineb araabia 11. sajandi haritlase Al-Hariri luuletustel. Lisaks mõjutasid heliloojat reis Venemaale ja seal nähtud eksootilised stseenid. Sellest tulenevalt on teoses "võõraid kõlasid". Makamen kangelane on Abu Seid, poeetiline ja üllas tegelane, keda võib võrrelda saksa Till Eulenspiegeliga. Raamat jutustab tema transformatsioonist, selgelt peegeldub see tsükli Pildid idast viimases osas, kus elu lõpus peategelane kahetseb lõbusat elu, ja läbi lunastuse jõuab pääsemiseni. Teos ei ole kaotanud oma sarmi ka 150 aastat hiljem, puudutades ka meie aja inimesi.

Felix Mendelssohni Andante ja variatsioonid op. 83a on helilooja poolt kolmas variatsioonide kogumik. Esialgu oli see teos kirjutatud ühele pianistile, kuid peale ümberkirjutamist klaveriduole omandas uue, sisukama hingamise. Andante ja variatsioonid seab esitajatele kõrged tehnilised nõudmised, mistõttu on vähem mängitud. Tegemist on hoogsa värvika looga, mis haarab nii esitajad kui kuulajad enda põnevasse maailma.

Klaveriduo KeAmo koosseisus Merike Poom ja Farištamo Eller mängivad koos aastast 2008, et esitada kaasaegseid ja klassikalisi kahele pianistile kirjutatud teoseid. Duo esitab laialdast nii neljale käele kui ka kahele klaverile kirjutatud repertuaari. Merike Poom ja Farištamo Eller asutasid duo õppides Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias (EMTA). Nad alustasid kaasaegse muusikaga (Crumb ja Ligeti), sealt liikusid eesti muusika (Kangro, Pärt) ja klassikaks kujunenud repertuaari juurde (Mozart, Dvořak, Chopin, Lutoslawski jne). Esimene avalik esinemine leidis aset aastal 2009 eesti muusikale pühendatud festivalil. Sellest alates on KeAmo järjepidevalt esinenud erinevate kavadega nii Eesti linnades kui ka välismaal (Hispaanias kontsertreis, Ungaris, Poolas, Saksamaal). Duo on esinenud mitmetel festivalidel, näit. "Sügisfestival" EMTA-s Tallinnas, Elleri kaasaegse muusika festival Tartus Elleri nim. Muusikakoolis, kammermuusika festivalil „Mõisamängud“ Jäneda ja Ruila mõisates, „Musica Sacra“ Pärnus. Nad on võtnud osa mitmetest meistrikursustest, näit. Marko Martini, Jerzy Maciejewski, Gunta Sproge juures. Samuti on osaletud kursusel "Crescendo Summer Institute" Ungaris ja klaveriduo Volker ja Hans-Peter Stenzel`i kursusel „Rund ums Klavier“ Saksamaal. Duo juhendaja on läbi aastate olnud Natalia Sakkos (EMTA õppejõud). Duo saavutas Itaalias rahvusvahelisel konkursil Rome 2010 III koha.

Merike Poom on lõpetanud Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia magistrantuuri 2009. aastal Lauri Väinmaa klaveriklassis. Merike on ennast täiendanud Šotimaal, kõrgkoolis Royal Scottish Academy of Music and Drama, õppejõu Aaro Schorr`i juures. Ta on osalenud paljudel meistrikursustel nii solisti, kammermuusiku kui improvisaatorina (näit. Arbo Valdma, Oleg Manturi, Juhani Langerspetz, Niina Serjogina, rahvusvaheline suvekursus Crossing Borders jne.). Merike on tegelenud palju aastaid improvisatsiooniga, seda õppides, esinedes ja õpetades (Nõmme MK, Šotimaa noorte akadeemia, Improvisatsiooni Suvekursused Sauel). Samuti on ta osalenud konkurssidel (Kolme Kooli Konkursid, Tallinna Rahvusvaheline Pianistide Konkurss). Merike esineb pidevalt kammermuusikuna ja solistina, on osalenud paljude kaasaegsete teoste esmaettekannetes. Hetkel töötab klaveriõpetajana Vanalinna Hariduskolleegiumis ja Arsise Kellade Koolis.

Farištamo Eller  on pianist ja improvisaator. 2016 detsembrikuus andis ta välja oma soolo improvisatsioonidega klaveril plaadi Radadel.  Aastal 2014 lõpetas ta Baseli Muusikaakadeemias vabaimprovisatsiooni eriala prof. Fred Frithi, Alfred Zimmerlini ja Rudolf Lutzu juures. Ta õppis aastast 2004 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias klaveri erialal prof. Valdur Rootsi ja Marko Martini juures ja omandas sealsamas magistrikraadi aastal 2011. Aastatel 2006-07 täiendas ta end ERASMUS stipendiumiga Helsingis Sibeliuse Akadeemias prof. Jussi Siirala juures. Kõrvalerialana õppis ta koorijuhtimist ja orkestri dirigeerimist (prof. Toomas Kapten, Rodolfo Fischer), tegeleb kammermuusika (dots. Natali Sakkos, Taavi Kerikmäe, Anton Kernjak, Marcus Weiss, Jürg Henneberger), lauljate saatmise (prof. Helin Kapten, Jan Schultsz) ja palju aastaid vabaimprovisatsiooniga (prof. Anto Pett). Ta on töötanud Tallinna Georg Otsa nim. Muusikakoolis õpetajana (vabaimprovisatsioon, saateklass, üldklaver). Ta on nii kodu- kui välismaal osalenud meistrikursustel, konkurssidel, erinevates projektides näitlejate ja kaasaegsete tantsijatega ning andnud kontserte erinevate koosseisudega. Ta on olnud Eesti Kunstiakadeemia Kammerkoori dirigent 5 aastat ja suvel 2013 oli praktikal Berliinis Neuköllner Operis festivali assistendina. Hetkel töötab klaveriõpetajana Kehra Kunstide Koolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppejõuna. Täpsemat infot saab aadressil:  faristamo.com.

Kadrioru loss on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Piduliku ja uhke Rooma baroki stiilis keisrilossi, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, rajas karge Läänemere äärde 1718. aastal Vene valitseja Peeter I. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid.

Kadrioru keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja vahemikus 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel, mil lossis asus Eesti Vabariigi riigipea residents, valmisid juurdeehitised (banketisaal, talveaed) ning paljud ruumid said uue kujunduse. 2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja vene vanema kunsti kogu.

Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.

Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu.
Korraldajad: Loovüksus MTÜ ja Eesti Kammermuusika Ühing koostöös Eesti Kunstimuuseumiga

Toetajad:
Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvusringhääling

Koostööpartnerid:
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Kontsert
Soome Instituut

Korraldaja jätab endale õiguse teha kavas täiendusi ja muudatusi.

Vaata veel: