browser warning text

Muuseumi aabits. Avatud kunstiajaloo loengud Kadrioru kunstimuuseumis

Sarja „Muuseumi aabits“ uue hooaja avaloeng tutvustab antiikmüütide ettekujutusi maailma tekkimisest.

Teine suur inspiratsiooniallikas piibli kõrval on kunstnikele olnud antiikmütoloogia. Antiikmütoloogia ja -kirjanduse tundmine oli kohustuslik igale haritud inimesele juba alates renessansist, kusjuures need lood ei tähendanud vaid muistset ajalugu – sealt pärinevad ideed ja kujundikeel andsid võimaluse suhestuda ja kommenteerida oma kaasaega. Kreeka ja rooma mütoloogia teemaring pakkus võimalusi kujutada suuri tundeid, suurt traagikat ja suurt kangelaslikkust ning lõpuks ka võimalust kujutada antiiksetest eeskujudest julgustatuna kaunist alasti inimkeha.

Sarja „Muuseumi aabits“ uue hooaja avaloeng tutvustab antiikmüütide ettekujutusi maailma tekkimisest. Kui piibli järgi lõi Jumal maailma, siis kreeklaste jaoks lõi hoopis maailm jumalad. Nimelt valitsesid vanade kreeklastegi ürgses ilmas algul kaos ja pimedus, millesse seletamatul kombel tekkis Maa, mis sünnitas Taeva. Nende lapsed olid monstrumid ja hiidjõulised titaanid, kellest üks ‒ Kronos (Aeg) sai kõigi jumalate isaks.

Kuna Kronos sümboliseeris aja kõikehävitavat kulgu, neelas ta oma lapsed alla, kuid nad siiski pääsesid. Nii algas gigantomahhia – jumalate sõda titaanidega. Kuna jumalad võitsid, oli käes aeg inimese loomiseks. Algas inimkonna kuldne ajastu, millele järgnesid hõbeda periood ning pronksi- ja rauaaeg.

Vaata veel: