Arhiveeritud: Näitus "Personal is Political. Hannah Höchi kunsti tõlgendamine"

Teemad:
Näitus, Näitused, Kunst, arhitektuur
Jaga

Väljapanek 1920. aastate alguse Saksamaa dadaistliku liikumise ainsast naiskunstnikust.

Laupäeval, 11. septembril kell 12.00 kõneleb Hannah Höchi loomingu ekspert, Berliini galerii (Berlinische Galerie) kuraator dr Ralf Burmeister Hannah Höchist. Loeng on inglise keeles.

Kell 12. 45 viib kuraator Reet Varblane läbi ekskursiooni.

Esmaspäeval, 13. septembril algusega kell 15.00 viib IFA kunstipedagoog Wiebke Trunk läbi töötoa Hannah Höchi loomingu kohta.

Projekti "Personal is Political. Hannah Höchi kunsti tõlgendamine" keskme moodustab IFA (Stuttgartis asuva Institut für Auslandsbeziehungen ehk välissuhete instituudi) koostatud Hannah Höchi (1889-1978) fotokollaažide näitus.

Berliini dadaistide rühmituse ainuke naisliige Hannah Höch oli üks esimesi, kes hakkas oma loomingus kasutama fotokollaažitehnikat, tuues oma töödesse tollases ajakirjanduses kasutatud kujundid, meedia suhtlusviisi publikuga. Tema 1920. aastate fotokollaažide üks meelisteemasid on seotud tollase moodsa naisetüübiga, kes võis avalikus paigas suitsetada, kanda seksikaid rõivaid, kellel oli valimisõigus, kuid keda avangardistide, meesgeeniuste, nagu olid seda ka tema kolleegid dadaistid, seltskonnas võeti kui "head tüdrukut halbade poiste" seltskonnas, head tüdrukut, kelle ülesandeks oli eelkõige meesgeeniuste eest hoolitseda.

Hannah Höch on ise öelnud, et "enamik tema meeskolleege vaatas naiskunstnikke kui võluvaid ja andekaid amatööre, eitades nende tegelikku professionaalset staatust". Pärast suhte katkemist Raoul Hausmanniga (1886-1971) elas Hannah Höch taani naiskirjaniku Til Brugmaniga (1888-1958) ning tema fotokollaažidesse ilmus androgüünne tüpaaž ja samasoolised paarid.

1930. aastate algul näitas Hannah Höch oma protesti aaria rassi puhtuse nõude vastu võõrapärase, euroopavälise, Aafrika ja Lõunamere saarte elanike ilmumisega oma töödesse (sari "Etnograafia muuseum"). Hitleri võimule tulekul jäi Hannah Höch küll Saksamaale, kuid elas Berliinis vaikselt ja varjatult, säilitades oma dadaistlikud tööd. Pärast sõja lõppu, 1946. aastal oli Höch üks esimesi n-ö mandunud kunsti esindajaid, kes pani oma tööd välja Roseni galeriis Berliinis.

1949. aastal oli tal esimene suur personaalnäitus Franzi galeriis. Kui ta oli juba 65-aastane, sai ta esimest korda riikliku stipendiumi, ametliku tunnustuse, et ta on professionaalne kunstnik. 1965. aastal nimetati ta Saksa Kunstiakadeemia auliikmeks. 1960ndatel ja 70ndatel on tal mitmeid suuri näitusi. Hannah Höch kuulub just nende naiskunstnike hulka, kelle kohta mässulised ameerika naiskunstnikud Guerrilla Girls (Gerilja tüdrukud) on öelnud, et nad on lülitatud uutesse, revideeritud kunstiajalugudesse.