browser warning text

Näitus "Pühakiri – käsikirjast emakeelse Piiblini. Reformatsioon 500" Mahtra talurahvamuuseumis

Mahtra talurahvamuuseumis avatakse kolmapäeval, 5. aprillil 2017 kell 15 Eesti Piibliseltsi koostatud näitus "Pühakiri – käsikirjast emakeelse Piiblini. Reformatsioon 500".

Näitusel saab tutvuda esimeste eestikeelsete piiblitekstidega ja pühakirja näidistega mitmes Euroopa rahva keeles.

Koostaja Jaan Bärenson, kujundaja Mikk Leedjärv.

"Pühakiri – käsikirjast emakeelse Piiblini. Reformatsioon 500"

Piibel koosneb originaalis vanaheebrea ja arameakeelsest Vanast Testamendist ja kreekakeelsest Uuest Testamendist, mis kristluse levimisel tõlgiti teistesse keeltesse. II sajandil tõlgiti mitmeid osi süüria ja kopti keelde, IV-V sajandil gooti, armeenia, gruusia ja etioopia keelde. Lisaks tehti osalisi tõlkeid araabia, nuubia, pärsia jt keeltesse.

Käesoleval aastal tähistatakse luterliku reformatsiooni 500. aastapäeva. Piibli tõlkimine rahvuskeeltesse algas Euroopas juba 14.–15. sajandil. J. Gutenbergi trükipressi mõjul tekkinud trükirevolutsioon andis Piibli levikule enneolematud võimalused. Reformatsiooni tulemusena tõlgiti Piibel ka eesti keelde. Eestikeelne Piibel on olnud aluseks eesti kirjakeele ja emakeelse hariduse kujunemisele ning kultuuri arengule ja omariikluse tekkele.

Vanimad säilinud eestikeelsed pühakirjatekstid on Kullamaa vakuraamatust pärinevad Meie Isa Palve, lisaks ka Maarja palve ja Usutunnistus (1524–1532), Wanradt-Koelli katekismuse (1535) fragmendid Meie Isa Palvest ja J. A. Völkeri käsitsi kirjutatud tekstid (1585–1590), kus eestikeelne osa sisaldab Meie Isa Palvet, kümmet käsku, Maarja palvet, usutunnistust, viit kirikukäsku ja seitsme sakramendi loetelu.

Näituse teostamisel on Eesti Piibliseltsile abiks olnud Cambridge’i Ülikooli Raamatukogu, Briti ja Välismaa Piibliselts, Saksa Piibliselts ja Tallinna Linnaarhiiv.

Näitus on Mahtra talurahvamuuseumis avatud T-L kella 11-16.

Lisainfo tel +372 448 4199, jaan@eps.ee, info@mahtramuuseum.ee

Vaata veel: