browser warning text

Näitus "Räägime asjast"

Näitusel on väljas valik esemeid, mis saabusid Hiiumaa Muuseumisse ajavahemikul 2013–2018.

Enamasti on nad võetud muuseumikogusse ja saanud endale numbri. Viie aastaga võeti muuseumisse arvele ca 1800 asja, teist niipalju jäeti kõrvale. Mis on need väärtused, mille alusel otsustada asja arvamist muuseumikogusse? Kus on see õrn piirjoon, mis eraldab säilitamist tagasilükkamisest?

Hiiumaa Muuseumi kogudesse võetakse igaveseks säilitamiseks asju, millel on tugev seos Hiiumaaga, siinse kultuuriga laiemas tähenduses. Asju, millel on ajalooline, etnograafiline, kogukondlik või teaduslik väärtus. Muuseumile on tähtsad niisugused asjad, mis on kas väga tüüpilised või vastupidi väga haruldased. Asjad, millel on seosed nähtustega ja sündmustega meie elus. Ja asjad, millel on selge lugu, hästi kirjeldatud päritolu.

Näitusele tõime teadlikult välja esemed, mis on väga erineva olemuse, seisundi ja looga. Avagu näitus külastajale muuseumi erinevad vaatenurgad ja julgustagu kaasa mõtlema, kuidas meie ühist pärandit tuleviku jaoks säilitada.

Teed, mida pidi asjad muuseumisse tulevad, on väga erinevad. Kuid kõik nad jõuavad kohta, kus muuseum küsib endalt: kas võtta või jätta?

Enne, kui edasi liigute, vaadake neid kahte vana portfelli. Kas nad vääriksid kohta muuseumikogus või peaksid minema tagasi pööningule või panipaika? Mille poolest nad erinevad, kas üks on parem kui teine? Tegelikult on nii, et vasakpoolse kohta ei tea me midagi. On lihtsalt üks vana väärikas portfell. Aga parempoolne kuulus legendaarsele õpetajale Evald Terasele, mistõttu on tal rääkida oma LUGU. Nii võtsimegi selle portfelli 2017. aastal muuseumikogusse (HKM 6384:1).

Näitusel on kasutatud fotosid nii muuseumi- kui erakogusest. Nüüdisfotode autor on Toomas Kokovkin.

Hiiumaa üks suuremaid lugusid on Hiiu-Kärdla kalevivabrik, millel on tohutu tähendus siinses kultuuris. Ulatusid ju vabriku uuenduslikud mõjud saare tehnilisse arengusse, arhitektuuri, laevandusse, haridusse ja isegi moemaailma. Elektri tulek, esimene kino, laulukoorid, orkestrid, spordiseltsid, kohvik… Vabrikut ei ole olemas pea 80 aastat, kuid tema lugu elab ja taaskordub meie ettevõtmistes. Järgmisel aastal möödub 190 aastat Hiiu-Kärdla kalevivabriku asutamisest. Kutsume teid osalema mälestuste, dokumentide, fotode ja esemete leidmises, et sellel puhul üks huvitav näitus kokku panna.

Vaata veel: