browser warning text

Näitus "Raamatuid hävinud Narva Jaani kirikust"

Reedel, 10. märtsil 2017 kell 16 avab Eesti Rahvusraamatukogu juht Janne Andresoo Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis näituse "Raamatuid hävinud Narva Jaani kirikust".

Avamisele eelneb kell 14 Milleri salongis seminar, kus esinevad ajaloolased Enn Küng ja Piret Lotman ettekannetega Narva elanikkonnast ja kirikuelust Rootsi ajal.

Näitus Narva Jaani kiriku raamatukogust tutvustab kultuurinähtust, mis kunagi oli Eestile väga oluline, aga tänapäeval unustusse jäänud. Näitusel on väljas sadakond Narva kirikuraamatukogule kuulunud teost 16.–18. sajandist. Nende hulgas on Piibleid, Vanu ja Uusi Testamente, Martin Lutheri, Rotterdami Erasmuse ja Philip Melanchthoni teoseid. Rohkesti leidub ka narvalaste dateeritud sissekirjutustega raamatuid, mille hulgas on palju haruldusi ning huvitavaid gravüüre. Leidub ka kauneid renessanss- ja kullatud mustriga nahkköiteid..

Kirikuraamatukogu säilimisele on aidanud kaasa õnnelikud juhused. Viimases sõjas, eriti 1944. aasta lahingutes, hävis peagu kogu Narva vanalinn. Enne sõda oli Narvas 12 kirikut, alles jäi vaid kaks. Hävis ka saksa luteri kogudusele kuulunud Narva Jaani e. Püha Johannese kirik, üks tähtsamaid Narva arhitektuurimälestisi, ehitatud aastail 1641–1651. Rootsi kogudusele ehitatud kirik anti 1733. aastal Põhjasõja ja võimuvahetuste tõttu kirikuta jäänud saksa kogudusele. Kirikuhoone sai koduks ka raamatukogule, mille alged kogudusel juba olemas olid. Nagu näitavad endiste omanike sissekirjutused, täiendati 18. sajandil kogu eriti aktiivselt. 19. sajandil liideti sellega kõrvalmajas tegutsenud linnakooli raamatukogu, arvatavasti seoses kooli tegevuse lõpetamisega 1843. aastal.

Sõjatules hävisid küll sajandite jooksul Narva Jaani kirikusse kogutud kunsti- ja kultuuriväärtused, kuid raamatukogu oli juba Tallinnas. Kuna kirik oli saanud suurtükitules kannatada ka Vabadussõjas (pihta said katus ja torni puuosa), toodi kirikus leidunud raamatud kultuurivarade kaitse komisjoni eestvõttel 1919. aastal Tallinna. Pärast sõda sattus vaimulik raamatukogu Rahvusraamatukokku. Praegustel andmetel on Rahvusraamatukogu harulduste kogus hoiul 2770 16.–18. sajandil ilmunud, kirikuraamatukogule kuulunud trükist 1385 köites.

Näituse on koostanud Sirje Lusmägi ja kujundanud Inga Heamägi.
Seminarile registreerimine e-posti aadressil expo@nlib.ee.

Lisainfo:

Lea Hein, Rahvusraamatukogu näituste osakonna projektijuht, Lea.Hein@nlib.ee, tel 630 7148
Sirje Lusmägi, Rahvusraamatukogu vanaraamatu spetsialist, Sirje.Lusmagi@nlib.ee, tel 630 7303
Krõõt Mõttus, Rahvusraamatukogu kommunikatsioonispetsialist, Kroot.Mottus@nlib.ee, tel 630 7254

Vaata veel: