browser warning text

Vabamu taasavab uksed

Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu avab laupäeval, 14. juulil 15 tundi kestva avamismaratoniga linnarahvale taas oma uksed.

Külastajad saavad osa rännaklavastusest, üles astuvad erinevad ansamblid, kassas tervitavad külastajaid teiste seas kultuuriminister Indrek Saar, ajaloolane David Vseviov, kunstnik Kaido Ole, luuletaja Doris Kareva ja näitleja Anu Lamp.

Avamiskuupäev on muuseumile erilise tähendusega, kuna 2003. aastal rajatud muuseum tähistas juulikuu esimesel päeval oma 15. sünnipäeva. Avamismaratoni programm on üles ehitatud kui meeleline rännak läbi ajastute. Muuseumi õuealal astuvad üles mitmed ansamblid: päeva alustab maalähedane Silver Sepp, diskomuusika ajastut peegeldab Regatt, perestroikaaegse mässumeelsuse toob esile J.M.K.E, tänapäeva noorte vaimsuse peegeldajaks on meisterjaan.

Päeva jooksul etendatakse uue püsinäituse ruumides lavastaja Laura Jaanholdi spetsiaalselt avamiseks loodud rännaklavastust "Kuidas keeta kartulit". Vabamu õuealalt saab alguse ringkäik vabaduse ja taastumise radadel, mis kulgeb Hirvepargist üle Toompea Vabaduse väljakuni. Ekskursioon toimub nii eesti kui ka inglise keeles. Muuseumi arutelutoas juhendatud töötoad lastele: meisterdatakse vabaduse tuulevurri, männikoorest laevukesi ja protestiplakateid.

Muuseum on avamispäeval avatud kella üheksast südaööni. Näituse pääse avamismaratonil on poole hinnaga (5/3 €) ning sisaldab ka etenduse külastust. Avamispäeva kontserdid ja eriüritused tasuta.

Uus püsinäitus kannab pealkirja "Vabadusel ei ole piire" ja see on laenatud läti kirjanikult Nora Ikstenalt. Ekspositsiooni külastus on mitmetahuline kogemus, lähiajalugu on võimalik näha, kuulda ja katsuda. Koostöös Eero Epneri ja helirežissöör Külli Tüliga valminud e-giid muudab muuseumikülastuse kogemuslikuks rännakuks läbi Eesti lähiajaloo. Innovaatiline nutilahendus saadab külastaja luguderohkele teekonnale ning aitab mõtiskleda, kui oluline on vabadus ja mida see tähendab, kui see ära võetakse. Meelelist kogemust toetavad ekspositsiooni erinevad osad, kus kuulamise asemel saab ka ise käed külge panna. Näiteks on võimalik virtuaalreaalsuse prille kandes luua oma äranägemise järgi Nõukogude Eestit iseloomustavat tüüpkorterit.

Kui seni keskendus äsja viieteistkümneaastaseks saanud muuseum okupatsioonide ajajärgule Eesti lähiajaloos, siis uuenenud püsinäitusel on viis teemaruumi. Iga osa jutustab inimlike lugude, mälestuste ja valusate valikute kaudu inimsusevastastest kuritegudest (kuraator Sander Jürisson), eestlastest vabas maailmas (kuraator Maarja Merivoo-Parro), elust Nõukogude Eestis (kuraator Uku Lember), iseseisvuse taastamise protsessist (kuraator Aro Velmet) ja vabaduse tähendusest (kuraatorid Daniel Vaarik ja Kaido Ole). Ekspositsiooni on projekteerinud KOKO arhitektid ja teostanud Motor Agency.

Olga Kistler-Ritso annetuse toel rajatud endise nimega Okupatsioonide muuseum avati külastajatele 1. juulil 2003. aastal. Uuenenud muuseumis laienes külastajatele avatud muuseumiosa 660 ruutmeetrilt 1120 ruutmeetri suurusele alale. Kasutusele võeti ka see osa muuseumihoonest, kus varem asusid külalistele suletud muuseumikogude hoidlad ning töötajate bürooruumid. Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu on suurim kodanike algatusel loodud muuseum Eestis, mille ülesandeks on koguda, talletada, uurida ning tutvustada Eesti lähiajalugu.

Vaata veel: