browser warning text

Venda Päi elu- ja loometöö mälestusnäitus

Näitus aastatel 1959–1987 E. Vilde nim rahvateatri peanäitejuhi Venda Päi mälestuseks.

Venda Päi sündis 25. mail 1924 Eestis Viljandimaal Abja-Paluojas. Lõpetas Viljandi 2. keskkooli 1945. a kuldmedaliga ja Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna 1949. a. Suunati tööle Tartu Metsakombinaati ökonomistiks, hiljem plaaniosakonna juhatajaks, kus töötas kogu elu kuni lahkumiseni infarkti tagajärjel. Isetegevusliku teatrikunstiga hakkas tegelema 1940. aastast, olnud näiteringide ja deklamaatorite juhendaja Tallinna Polütehnilises Instituudis, Vabariiklikus Tartu Meditsiinilises keskkoolis ja Tartu Tervishoiu tööliste klubis. Lõpetanud Moskvas N. Krupskaja Rahvaloomingu Keskmaja juures näitejuhtide põhikursuse hindega väga hea. Kui praeguses hoones 1947. a tegevust alustanud näiteringile omistati 1959. a E. Vilde nim rahvateatri nimetus, sai Venda Päist selle peanäitejuht kuni lahkumiseni. Rohkem kui 30 aasta jooksul on mängitud ligi sada lavastust vähemalt 1950-l korral, kokku 657 380 vaatajale, neist kõige enam estraadietendust "S.K.V.T" - 127 korda. Kõige enam külastajaid, u 17 000 inimest, on viibinud Tähtvere Lauluväljakul toimunud vabaõhu etendustel, samuti Tartu Raekoja platsil toimunud Tartu linna 1950. aastapäeva puhul Venda Päi ja Hillar Palametsa 1000. Tartu ja Tartu Ülikooli 350. aastapäevale pühendatud etendustel "Vivat Academia". Tuntust tõid väga paljud rahvateatrist Venda Päi lavastatud "Kõrboja peremees", "Sajandi poeg", "Kosjas", "Igavesti haljad palmid", "Kesköö missa", "Mahtra sõda", "On ajaratas ringi käind", "Raudne kodu", "Hau vihta ja anna pihta", "Madis juhib", "Vigased pruudid", "Juku Kukulind otsib ametit" jne. Tänuväärset tööd on tehtud sõprusfestivalide korraldamisega ("Lavalõikus" iga viie aasta järel). Leningradi, Kaunase, Minski rahvateatritega ja Pedagoogilise Instituudi üliõpilaste diplomitööde juhendamisega, noorte ja Vene stuudio töö korraldamisega. Venda Päilt on paljude hobide põhitöö ja teatritöö kõrvalt ilmunud trükised "Enne ma une unustan", "Ed. Vilde Rahvateater 25", "Ed. Vilde Rahvateater 35", "Lavastusplaanist esietenduseni". Venda Päi tööd on korduvalt hinnatud. Ta omab tiitleid Eesti NSV Teeneline kultuuritegelane, ENSV kultuuritöö eesrindlane, üht medalit, palju aukirju. Tema fotoportree on olnud Tartu Linna autahvlil. V. Päil on eeskuju vääriv ja harmoonilne pereelu, tema poja ja tütre järeltulijad jätkavad tööd nii teatri- kui ka kunstipõllul. Avara ja sügava hingeeluga ning töösse – teatrikunsti – jäägitu pühendumusega jääb ta unustamatuks kolleegidele ja Tartu teatrisõpradele. Venda Päi puhkab Pauluse kalmistul. Tema perekonnaplats on kultuurilooliste haudade nimistus.